Müügikontseptsioon
Kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid müüa väga aktiivselt (agressiivselt). Selline tegevus on iseloomulik müügikontseptsioonile, mille puhul passiivselt pakkumiselt, mis kehtis eelnevate kontseptsioonide puhul, minnakse üle aktiivsele pakkumisele.
Müügikontseptsiooni rakendatakse suuresti siis, kui majandussituatsioonis kehtib olukord, kus tootmine ületab nõudluse ja pakutavad kaubad vastavad üksnes ostjakonna väikese osa ootustele.
Müügikontseptsiooni tegevusteks on müüki toetavad ja aktiviseerivad meetmed (näiteks intensiivne reklaam) ning paljud agressiivsed müügivõtted. Viimaste puhul on tähelepanu keskmes esilekerkivate vastuväidete ja küsimuste kummutamine, mitte vajaduste rahuldamine, sest turu vajadusi ei teata või need selguvad alles müümise käigus. Ostud jäävad peamiselt ühekordseks, sest ostjad tegelikult ostetud kaupa ei vajanud (see ei rahuldanud või ei olnud seotud nende vajadustega). Et oma kaupa ka tulevikus müüa, peavad ettevõtted rakendama veelgi agressiivsemat müügitegevust.
Müügikontseptsioonile on iseloomulik:
Müügikontseptsiooni kasutati laialdaselt 1930. aastatel maailma majanduskriisi tingimustes. Tänapäeval rakendavad agressiivset müüki peamiselt riigid, kus ettevõttete äritegevuse eetilised põhimõtted pole veel välja kujunenud. Müügikontseptsiooni nn pehmemaid vorme (aktiivset müüki) kasutatakse aga kõikides riikides, kus soovitakse oma turuosa kiiresti laiendada, esineb raskusi konkureerivatest toodetest eristumisel või tuleb umbusaldavaid tarbijaid esmaostule meelitada (Mauring 2001).
Müügikontseptsiooni rakendatakse suuresti siis, kui majandussituatsioonis kehtib olukord, kus tootmine ületab nõudluse ja pakutavad kaubad vastavad üksnes ostjakonna väikese osa ootustele.
Müügikontseptsiooni tegevusteks on müüki toetavad ja aktiviseerivad meetmed (näiteks intensiivne reklaam) ning paljud agressiivsed müügivõtted. Viimaste puhul on tähelepanu keskmes esilekerkivate vastuväidete ja küsimuste kummutamine, mitte vajaduste rahuldamine, sest turu vajadusi ei teata või need selguvad alles müümise käigus. Ostud jäävad peamiselt ühekordseks, sest ostjad tegelikult ostetud kaupa ei vajanud (see ei rahuldanud või ei olnud seotud nende vajadustega). Et oma kaupa ka tulevikus müüa, peavad ettevõtted rakendama veelgi agressiivsemat müügitegevust.
Müügikontseptsioonile on iseloomulik:
- toote tugevuste ülepakkumine;
- puuduste varjamine;
- hinnaga manipuleerimine;
- konkurentide halvustamine;
- ükskõikne suhtumine mitteolulisse klienti;
- lühiajaline kasumitaotlus.
Müügikontseptsiooni kasutati laialdaselt 1930. aastatel maailma majanduskriisi tingimustes. Tänapäeval rakendavad agressiivset müüki peamiselt riigid, kus ettevõttete äritegevuse eetilised põhimõtted pole veel välja kujunenud. Müügikontseptsiooni nn pehmemaid vorme (aktiivset müüki) kasutatakse aga kõikides riikides, kus soovitakse oma turuosa kiiresti laiendada, esineb raskusi konkureerivatest toodetest eristumisel või tuleb umbusaldavaid tarbijaid esmaostule meelitada (Mauring 2001).